sábado, 28 de febrero de 2015

¿IMA NINANMI PUQUY?

PUQUY

Zenobio Ortiz Cárdenaspa tikrasqan

(Runasimillapi)

Artículo de Leocadio Ccaccya traducido por Zenobio Ortiz Cárdenas quien enseña runa simi en el Institut National des Langues et Civilisations Orientales (INALCO), Paris, Francia 


 Awluchaykuna taytamamaykuna Puquy niptinqa warma kaspaqa nirqani: “Manamá puquyqa qallariyniyuqchu nitaq takyasqachuqa nitaq tukuyniyuqchu kasqa” nispa. Kunanhina  kalendaryunmanqa manam tupachinachu, Chayhinatam kumunidadniykupi, niniku.
Lipanqa ukupi achita puqurichkan
Pacha Mamachap imaymana  rurukunata puquchiyta qallarispa haywaykuwasqanchik ukum puquyqa.  Paray ukutaqchu manam puquyqa, manamiki noviembre utaq diciembre killakunataqa mayninpiqa octubre killatapas para qallarichkaptin nichwanchu ”puquy uku” nispaqa. Chay killakunaqa  tarpuy killakamam. Kay killakunaqa imaymana qura  imaymana yurakuna wiñay qallarinanmi. Chayraykum qilluykusqa uqiniraq wayllakunapas musuqmanta chikllispa qumiryarimun. 
Chaymanta kawsaykuna “kallpan huntaptinmi” puqusqa ninchik, kawsay puquptinqa puqusqa ninam. Aqa ruwaypipas upayanapaq “allinña kaptin” puquñam, nillanchiktaqmiki.
Pomacocha kumunidadpi wakin kumunidadkunapipas mana allin qarpayniyuq kaptinkum puquyqa ñawparintaq utaq qiparintaq  Pacha Mamachap para kachamusqanmanhina. Ichaqa manapunim  febrero utaq marsu killataqa wasapanmanchu.

Willcabamba sarapa wiñanan
Achkay-achka rurukunap kayninmi puquyqa. Manaraq qayllas transporte rikurimuchkaptinqa imahinarachá puquyta runa suyarqa ñawpaq kawsaykuna tukuriruptin. Chaymi puquyqa llullu papa llullu habas ulluku uqa, hinaspa imaymana rikurimunan. Aw, wiru chuqlluntin rikurimunan ukum riki, imaymana fruta ukum riki, tunaspas sumaqllaña Pomacochapihinapuni kallantaq. Chaymanta, lechepas kisillupas achkallaña, qura achkay-achka kaptin. Wakin killakunapi quraqa manam kanchu parallata suyaspa wiñaptin.
Puquyqa  sapallan ukum, mikunanchik yanukunapaqpas llullullapuni tupachinankuna yaykuptinmi, kaykunaqa puquywan kuskapuni hamun riki wakillanmi kaykuna: chayraq chawasqa leche, kisillu, imaymana asanapachakuna, musuq papa, wasi qipapi tarpusqa chuqllu, watakay; kaykunam ichaqa miskillaña mana tupuy atina.

Chullkupa waytan
Waytakunap sisaynin unariyninmi  puquyqa riki, pillpintukunapas achkallaña kayninmi, achkanpim ñukchupas abeja miski ruwananpaq uku riki. Chaymanta imaymana pisquchakunap  tapachakuspa wachanan ukum riki. Puquy ukupiqa sapaq pisqukunapas karumanta huqu panpakunaman hamunmi, hatun quchakunapipas wachanmi wakinninmi yanawikukuna, qillwakunapas ñawpaq mana kaq kay ukuqa, rikurimun hinallataqmi pariwanakuna wachwakunapas. Qiwchamanmi luruchakuna hamuspa qaqakunapi tapachakun. Atuqpas uñayuq, kay ukupim wiskachatapas uñan ñuñuqta rikunchik, hinallataqmi chiwaku, chuqllu puquchiqpas hukmantapuni wakin killakunamantaqa kay puquy ukupipuni sumaqllataña takiqta uyarinchik.

Llullu chuqllu
Putka “qaparichkaq” mayukunap kananmi puquyqa; awriki, purunyaspa illapa sapa punchaw llipipikyanan, hinaspa chikchimuq utaq ritimuq rikunapaqpas allinmi puquy ukuqa, hinallataq kuychi qawakunapaqpas.  
Pukllaypas puquypiqa ruwakunmi. Chiqapmi wayllakuna qumirpuni kasqan uku waytakamallaña, foto ruwanapaq, purikunapaq. Awriki, biyahanapaqpas puquyqa allinpunim, suma-sumaq wayllakuna qawakuy munaqkunapaq, chaynam hawa llaqtakunahina Pumaquchaqa.


PUQUY: Lo que entendemos sobre esta temporada.



Cuando mis abuelos y padres se referían a puquy, desde mi niñez, entendí que éste no es un período que tenga una fecha fija de inicio y otra de término. A mi entender, no  cabe hacer coincidir con el calendario gregoriano. Así entendemos hoy en nuestras comunidades.
Puquy nispa awluchaykuna taytamamaykuna niptinqa warma kaspa nirqani: “Manamá puquyqa qallariyniyuqchu nitaq takyasqachuqa nitaq tukuyniyuqchu kasqa” nispa. Kunanhina  kalendaryunmanqa manam tupachinachu, Chayhinatam kumunidadniykupi  niniku.
Puquy, es una temporada donde todos los frutos que brinda la madre naturaleza, empieza a madurar como consecuencia de los meses previos de lluvia. De  allí que, tampoco puquy es equivalente a la temporada de lluvia, pues no sería correcto denominar puquy a los meses de noviembre y diciembre y en algunos casos octubre, donde comienza la temporada de lluvias, estos meses son de siembra. Son  meses donde los pastos y algunas sembríos  empiezan a brotar, es una época en donde el paisaje gris amarillento adquiere algunas pinceladas verdes.
Pacha Mamachap imaymana  rurukunata puquchiyta qallarispa haywaykuwasqanchik ukum puquyqa.  Paray ukutaqchu manam puquyqa, manamiki noviembre utaq diciembre killakunataqa mayninpiqa octubre killatapas para qallarichkaptin nichwanchu ”puquy uku” nispaqa. Chay killakunaqa  tarpuy killakamam. Kay killakunaqa imaymana qura  imaymana yurakuna wiñay qallarinanmi. Chayraykum qilluykusqa uqiniraq wayllakunapas musuqmanta chikllispa qumiryarimun.
Puquy, además, tiene otra acepción, significa madurar, el madurar de los frutos, de allí al fruto maduro se llama puqusqa; puquy significa también fermentar, específicamente el proceso de fermentación de la chicha de jora.
Chaymanta kawsaykuna “kallpan huntaptinmi” puqusqa ninchik, kawsay puquptinqa puqusqa ninam. Aqa ruwaypipas upayanapaq “allinña kaptinmi” puquñam, nillanchiktaqmiki.
Puquy, es pues, la temporada donde, en los pueblos como Pomacocha y las comunidades aledañas que no cuentan con un sistema de riego suficiente,  el inicio y el fin de ésta varía conforme la naturaleza adelante o retrase el inicio de  la época de lluvia. Pero es poco probable que se aleje demasiado de los mese de febrero y marzo.
Pomacocha kumunidadpi wakin kumunidadkunapipas mana allin qarpayniyuq kaptinkum puquyqa ñawparintaq utaq qiparintaq  Pacha Mamachap para kachamusqanmanhina. Ichaqa manapunim  febrero utaq marsu killataqa wasapanmanchu.
Puquy es una temporada de abundancia, hasta hace poco, antes de la masificación de los medios de transporte, significaba una época de paliativo dada la escasez de los alimentos de la cosecha anterior; es la temporada donde aparecen los nuevos frutos, como la papa nueva, las habas verdes, el olluco, la oca, etc, es la temporada del choclo y las cañas de maíz, son los meses de las frutas de temporada, es la temporada de la tuna que es la fruta por excelencia en Pomacocha, es la temporada donde abunda la leche, el queso fresco dado que los pastizales en casi la totalidad son tales en esta temporada, durante el resto del año son secanos.

Achkay-achka rurukunap kayninmi puquyqa. Manaraq qayllas transporte rikurimuchkaptinqa imahinarachá puquyta runa suyarqa ñawpaq kawsaykuna tukuriruptin. Chaymi puquyqa llullu papa llullu habas ulluku uqa, hinaspa imaymana rikurimunan. Aw, wiru chuqlluntin rikurimunan ukum riki, imaymana fruta ukum riki, tunaspas sumaqllaña Pomacochapihinapuni kallantaq. Chaymanta, lechepas kisillupas achkallaña, qura achkay-achka kaptin. Wakin killakunapi quraqa manam kanchu parallata suyaspa wiñaptin.
Puquy es también la única época del año en donde se puede degustar algunos platos típicos que para su elaboración es imprescindible los productos nuevos, la leche fresca, el queso fresco y algunas hierbas aromáticas de esta temporada. La papa nativa nueva, el choclo serrano orgánico, el huacatay, son algunos ejemplos, sinónimos de exquisitez.
Puquyqa  sapallan ukum, mikunanchik yanukunapaqpas llullullapuni tupachinankuna yaykuptinmi, kaykunaqa puquywan kuskapuni hamun riki wakillanmi kaykuna: chayraq chawasqa leche, kisillu, imaymana asanapachakuna, musuq papa, wasi qipapi tarpusqa chuqllu, watakay; kaykunam ichaqa miskillaña mana tupuy atina.
Puquy es la temporada donde el florecer de las plantas se prolonga y las mariposas abundan, el néctar sobra para que las abejas produzcan miel, es cuando los pájaros anidan, es la época en que las aves de estación bajan a los mojadales y anidan en las grandes lagunas, ejemplo son los yana wiku los qillwas que en otra temporada no se les ve, así ocurre con las pariguanas y las huallatas, etc., es la época que los loros visitan a los valles interandinos y anidan en los barrancos, es la época donde los zorros tienen sus cachorros, es cuando se puede ver a una vizcacha amamantando su cría, es cuando el chiwaku y algunas aves silban de una forma melodiosa distinta a su silbido del resto del año.
Waytakunap sisaynin unariyninmi  puquyqa riki, pillpintukunapas achkallaña kayninmi, achkanpim ñukchupas abeja miski ruwananpaq uku riki. Chaymanta imaymana pisquchakunap  tapachakuspa wachanan ukum riki. Puquy ukupiqa sapaq pisqukunapas karumanta huqu panpakunaman hamunmi, hatun quchakunapipas wachanmi wakinninmi yanawikukuna, qillwakunapas ñawpaq mana kaq kay ukuqa, rikurimun hinallataqmi pariwanakuna wachwakunapas. Qiwchamanmi luruchakuna hamuspa qaqakunapi tapachakun. Atuqpas uñayuq, kay ukupim wiskachatapas uñan ñuñuqta rikunchik, hinallataqmi chiwaku, chuqllu puquchiqpas hukmantapuni wakin killakunamantaqa kay puquy ukupipuni sumaqllataña takiqta uyarinchik.
Puquy es la temporada de los ríos turbios y torrentosos, es la época donde el trueno, el rayo y el relámpago son recurrentes, apropiado si se quiere experimentar la caída de granizadas y la nieve, propicio para poder ver un arco iris.
Putka “qaparichkaq” mayukunap kananmi puquyqa; awriki, purunyaspa illapa sapa punchaw llipipikyanan, hinaspa chikchimuq utaq ritimuq rikunapaqpas allinmi puquy ukuqa, hinallataq kuychi qawakunapaqpas.  
En puquy se celebra también el pukllay.
En suma, es la temporada donde todo el paisaje es verde, lleno de flores, propicias para tomar hermosas fotografías, donde uno puede realizar un excelente paseo. Puquy es la temporada recomendable para viajar si uno es amante de los paisajes verdes, típicos de nuestra serranía. 

Pukllaypas puquypiqa ruwakunmi. Chiqapmi wayllakuna qumirpuni kasqan uku waytakamallaña, foto ruwanapaq, purikunapaq. Awriki, biyahanapaqpas puquyqa allinpunim, suma-sumaq wayllakuna qawakuy munaqkunapaq, chaynam hawa llaqtakunahina Pumaquchaqa.